Küla

ÜDRUMA KÜLA AJALOOST

ETTEVÕTLUSEST ÜDRUMAL

HARIDUSELUST

VALGE HOBUSE AUSAMMAS

KALEVIPOJA KIVI

ÜDRUMA KÜLA AJALOOST


Esimesed teated Üdruma külast on aastast 1518, kus nimetati teda Hydenorme`ks. Aastail 1524-1532 on Kullamaa kihelkonna vakuraamatus 43 asustatud punktide nimede seas ka Üdroma vakus. 1570. a. maaraamatu järgi oli Üdrumal 51 adramaad, 87 peret, 28 üksjalga ja 29 vabadikku.

Aastal 1864 müüdi Kullamaa kihelkonnas esimene talukoht päriseks. See asus Jõeääre külas (praegune Kastja küla). 1880-1899 aastatel muutus talumaade ostmine juba massiliseks. Talupidajate põhitegevuseks oli teravilja (eriti talinisu) kasvatus, vähesel määral lina ja kartuli kasvatamine ning veisekasvatus. Peamine kauba artikkel oli talinisu, mis põhiliselt hobustega veeti otse Vigala raudteejaama, kus toimus kokkuost. Vähesel määral müüdi ka lina ja küttepuid, mis samuti läksid läbi Vigala. Kastjas Teenuse jõel oli puust batoonsild, mille kaudu oli Vigalasse 8-10 km. Piima vedasid jõeääre talunikud Aasa koorejaama. Talvel hobustega, suvel mööda jõge paadiga. Üleval talunikud viisid piima Silla võitööstusesse. Teravili jahvatati Laastre vesiveskis, mis kuulus H. Tiimann'ile. Ärksamad talumehed olid Juukermannid, Hobermannid Tuleminid jt.

1941. aastal, kui algas II maailmasõda, põletasid sakslaste eest taganevad venelased maha Kastja puust silla, mis asus Teenuse jõel.

Talupidamisele tekkis lõpp 1949.-1950. aastal, kui algas suur kollektiviseerimise ajastu. Selle tulemusel tekkisid kollektiivsed majapidamised - kolhoosid. Algul olid kolhoosid väikesed, hiljem ühendati ja moodustus praegusest neljast külast üks kolhoos nimega "Viisnurk". Veelgi hiljem sai sellest suure Kullamaa kolhoosi Üdruma osakond. Kolhoos lõpetas tegevuse 1993. aastal, mil kuulutati välja pankrot. Oma varaosakute teel said külainimesed erastada endale kolhoosi vara. Tekkisid talupidamised ja mõned suuremad ettevõtted.

Ühte osa Üdruma külst kutsutakse rahvasuus juba vanast ajast Siilukülaks. See koosneb kolmest talust: Jaanimardi, Jürihansu ja Rulli. Nende talu põllud olid kõik väiksed kõrvuti asuvad siilud.



ETTEVÕTLUSEST ÜDRUMAL


Üdruma külas on mitmeid tublisid põllumehi. Kõige suurem põllumajamdusettevõte on Reinu-Einari OÜ, mis tegeleb viljakasvatusega ja metsamajandusega.
OÜ Hansu-Kalda Kastja külas tegeleb herefordi tõugu lihaveise kasvatamisega.
Kauni OÜ tegeleb maheda piimakarjakasvatusega.
Ritsu talu peremees Mati Jõevee ja perenaine Mai Jõevee tegelevad veisekasvatuse, viljakasvatuse ja metsamajandamisega.
Ülevainu talupere Laimi ja Aare Toomsalu kasvatavad vilja ja tegelevad loomakasvatusega.
Linnu talu perenaine Irja Laanemets tegeleb maasikakasvatusega.
Peale nende tootmistalude on ka mitmeid tublisid taluperesid, kes oma tarbeks põldu harivad ja loomi kasvatavad.
Liivamäe käsitöötuba tegeleb klaasist esemete valmistamise ja müügiga.
Ringitööna on võimalik tegeleda klaasitöö, vitraaži, keraamika, portselanmaali ja siidimaaliga.
FIE Maarja Jõevee tel. 5234303
Laane talus teeb Eimar Kreisen puidust mänguasju: autod, traktorid, rongid, nukumööbel jne. Nende mänguasjadega mängivad paljud lapsed nii Eestis kui ka välismaal.
FIE Eimar Kreisen tel. 5535144
Üdrumal tegutseb ka toitlustusettevõte Amanda Puhvet.


HARIDUSELUST


Hariduse andmine algas 1581. aastal, kui Päri mõisa mõisnik Maydell asutas Päri kooli, mis hiljem läks üle Sillale ja sealt juba edasi 1966. aastal Kullamaale, kuhu ehitati uus suur ajakohane koolimaja. Üdruma külas oli ka teine algkool. Selle asutas Vaikna vald 1870. aastal ja kandis Vaikna algkooli nime. Kool lõpetas oma tegevuse 1966. aastal. Pärast seda on see hoone olnud kasutusel elamuna.

Praegune Vaikna Valla koolimaja hoone, mis on tänini säilinud, ehitati 1889 aastal. Maja seinal on mälestustahvel kunagistele vallakooli õpetajatele Jaan Veidermannile ja Eero Veidermale. Nad olid isa ja poeg, kes olid kahepeale kokku üle kuuekümne aasta siin koolis õpetajad (Jaan aastatel 1876-1909 ja Eero 1909-1941). Jaan Veidermann(1853-1932) oli hinnatud õpetaja ja seltside asutaja Kullamaa kihelkonnas ja tuntud kultuuritegelane kogu Läänemaal. Kuulus hariduse ja kultuuritegelane oli ka tema poeg Aleksander Veiderma (1888-1972) ning tuntud teadlane on ka Jaani pojapoeg akadeemik Mihkel Veiderma (sünd. 27.12.1929).

Aleksander Veiderma on kirjutanud oma isa Jaan Veidermani mälestuste põhjal raamatu "Elu hariduse radadel", kus on kirjeldatud Üdruma külaelu 19. sajandi lõpus.



VALGE HOBUSE AUSAMMAS


Ausambal on kiri: 22. veebruaril 1918 aastal toimus siin eesti punakaartlaste eimene relvastatud kokkupõrge saksa okupantidega. Rahvas tunneb seda ausammast Valge hobuse ausamba nime all, kuna teadaolevalt selles lahingus sai surma ainult üks valge hobune. Legend räägib: sakslased tulid Virtsu poolt, kus neid oli hoiatatud, et Kolovere kandis on neid ootamas vaenlaste armee. Kui nad Üdrumale jõudsid, tuli neil teel vastu voorimees valge hobusega. Sakslased arvasid, et ongi vaenlased vastas, ja hakkasid tulistama. Voorimehe valge hobune sai surma. Suuremat lahingut ei toimunutki, sest tegelikult olid punased alles Koloveres ja sinna oli veel tüki maad. Ja oligi kogu suur lahing, millele Nõukogude ajal mälestuskivi "kangelaslikule punaarmeele" püstitati. Kohalik rahvas aga teab, et meie külas on mälestuskivi, mis on püstitatud hukkunud valgele hobusele.


KALEVIPOJA KIVI


Kalevipoja jälgedega kivi Üdruma külas Kruusiaugu talu karjamaal on üks erisuguse kujuga kivi, mida rahvas väga tähtsaks pidanud. Selle kivil on sees istmeaseme jälg ja see istmeasemetaoline ase on tulnud sellest: kord tulnud Kalevipoeg reisult, ilm olnud palav ja see palavus väsitanud Kalevipoja ära, nii et ta viimaks sellele kivile istunud ja oma suure keharaskusega kivile istekoha sisse pressinud, mis senini on alles püsinud Kalevipoja istekohana. ERA II 228, 211 (20) < Kullamaa, Jõgisoo v., Ense k. - A. Malmets < Villem Malmets (1939).